Aretus- ja säilitusmeetodid

 

Ohustatud tõugu põllumajandusloomade aretusprogrammi jaoks piisav aretusloomade arv määratakse kasutades

efektiivse populatsioonimahu arvutamise valemit (Määrus nr.83, 21.12.2018(RT I, 29.12.18))

 

Ne = 4 x (Nf*Nm)   ≈   4 X 1350* 35   =  136,46

              (Nf+Nm)             1350+35

 

Kus Ne on efektiivne populatsioonimaht; Nm isas-suguloomade arv ja Nf emas-suguloomade arv. Arvutamise aluseks olev loomade arvu aluseks on 01.12.2019.aasta seisuga tõuraamatusse kantud loomad ning kasutuses olev sperma.

Mida väiksem on populatsioonimaht, seda suurem on juhusliku geenitriivi mõju, mis kiirendab mitmekesisuse vähenemist.

Arvutatud Ne väärtust peab vaatama kriitiliselt, kuna Nf ja Nm alusel leitud populatsioonimaht ei võta arvesse loomade omavahelist sugulust, samuti ei võeta arvutamisel ka arvesse isasloomade erinevat panust järglaste saamisel.

Tõu olukorda aitaks paremini hinnata inbriidingutaseme hindamine ajas (monitoorimine sünniaastate lõikes või põlvkonniti). Väikeste ja vanade tõugude puhul tuleks inbriidingukoefitsent leida põlvnemisandmete ja /või molekulaargeneetiliste meetodite kasutamisega. Arvutuslik inbriidingukoefitsent ei näita tõepäraseid tulemusi.

 

In situ säilitamine

  • Pidev kontroll EK Seltsi elektroonilisse andmebaasi sisestatud andmetest. Vajadusel tellitakse põlvnemisandmete õigsuse kontrolliks geneetiline ekspertiis.
  • Tõupullid võetakse tõuraamatusse vaid geneetilise ekspertiisiga tõendatud põlvnemisest
  • Iga-aastane tõufarmide hindamine vastavalt EK Seltsi väljatöötatud ‘’Veiste tõukarja hindamise eeskirjale’’
  • Tõuraamat koosneb põhiosadest A ja B ning lisaosast R1. Tõuraamatusse võtmise aluseks ning tõuraamatu pidamiseks on väljatöötatud ‘’Eesti maatõu tõuraamatusse kandmise alused ja tõuraamatu pidamise kord’’.
  • Tõuloomade müük toimub ainult koos kinnitatud põlvnemistunnistusega.
  • Arvestust peetakse tõutüübiliste, aga põlvnemisandmeteta loomade üle vastavalt loomaomanike soovile.

Ex-situ säilitamine

  • Aretustööks kasutatavatelt tõupullidelt varutakse ja säilitatakse spermat vastavalt põllumajandusministri 22.05.2002 kinnitatud määrusele nr.37 (RT I, 29.03.2018, 16) § 5 alusel. Kogumisel ja säilitamisel arvestatakse, et igal aastal oleks kasutada sugulusaretuse vältimiseks vähemalt viie põlvnemisandmetelt erineva pulli sperma; hoitakse reservis mitte vähem kui viie pulli spermat (igalt 20-200 doosi).
  • Säilitatavate ja kogutavate sperma kasutamist seemenduseks või säilitamist koordineerib EK Selts.
  • Säilitavate materjalide kasutamist teadustöödeks lepitakse kokku EK Seltsi ja teise osapoole vahelise lepinguga.
  • Maatõu geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks on embrüod võetus sügavkülmutamiseks alates 1998. aastast kuuel korral 13-lt lehmalt, keda seemendati 10 erineva pulliga. Kokku on säilitamisel 103 embrüot.
  • Nii spermat kui embrüoid hoitakse ja käideldakse Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) Kehtna seemendusjaamas, kes omab selleks Euroopa Liidu vastavat tegevusluba. ETKÜ vastutab sügavkülmutatud sperma ja embrüote kogumise, säilitamise ja kvaliteedi eest.