Eesti maakarja lehm on väike...

gallery/dsc_1485

Source: E. Curry, The Economic Analysis of Dairy Breeds, 2014, p 8, University of Guelph

Miks eelistada maatõugu lehma?

Ta on meie kultuuripärand, põlistõug, keda säilitada ka meie tulevastele põlvedele. Nii nagu me hoiame oma loodust, rahvalaule ja -tantse, laulupidu, ajaloolisi elamuid jmt.

 

Ta on elanud sajaneid meiega koos siin karmil Eestimaal, talunud samuti ebaõiglast kohtlemist, andnud elujõudu ja toitu meie esivanematele...

 

Tänapäeva looduslike ressursside liigne tarbimine kahjustab kogu planeedi ökosüsteemi. Looduslikud ressursid on piiratud ning me peame õppima neid jätkusuutlikult ja säästvalt kasutama, et vähendada enda ökoloogilist jalajälge maapinnal. Iga kokkuhoitud % on kasuks meie keskkonna jätkusuutlikkusele.

 

Üksikisendi ökoloogiline jalajälg arvutatakse selle järgi, kui palju põllumajandus- ja karjamaad, metsa, täisehitatud maad, merd ja energia tootmiseks kasutatavat maad tema tarbimise ja jäätmete ladustamise jaoks vaja on. 

 

Üks suurimaid saastajaid ja ressursside kasutajaid on põllumajandus ja eelkõige loomakasvatus:

  • suur veekasutus
  • suur lämmastikühendite(ammoniaagi) tootmine 
  • suurte läga- ja sõnnikukoguste tootmine
  • intensiivne maakasutus loomade sööda varumiseks

Eesti maatõugu lehmade ökoloogiline jalajälg on ≈ 20% väiksem kui teistel suurtel eesti piimatõugu lehmal.

Kuidas?

... mõõtudelt ja kehamassilt 25...30% väiksem kui holstein

  • vajab 20% vähem ruumi, nii laudas kui karjamaal
    • s.t. vähem täisehitatud maad!
  • vajab  13...18% vähem sööta kui holstein
    • tal on unikaalne bioloogiline võime kasutada söödas olevat    energiat piimatootmiseks, selle asemel et seda sõnnikuna  väljutada
    • 450 kg kaaluv EK lehm vajab päevas ≈ 20,30 kg sööda kuivainet, mis on  ≈ 23 kg heina või 29 kg silo
    • 700 kg kaaluv EHF lehm vajab päevas ≈ 28 kg sööda kuivainet, mis on ≈ 31 kg heina või 40 kg silo
    • s.t. vähem intensiivset põllumaa harimist
  • toodab 24% vähem läga ja sõnnikut kui holstein
    • EK lehm väljutab rooja ≈ 30 kg/öp (EHF ≈ 40 kg/öp)
    • EK lehm väljutab uriini ≈ 19 l/öp (EHF ≈ 25 l/öp)
    • s.t. vähem lämmastikühendite (ammoniaagi) lendumist keskkonda!
    • s.t. väiksemat sõnniku- ja lägahoidlat (vähem täisehitatud maad)!
  • tarbib piimatootmiseks    ≈ 30% vähem vett kui holstein
    • EK lehma veetarve   ≈ 100 l / öp 
    • EHF lehma veetarve ≈ 150 l / öp
    • s.t. väiksemat loodusvara tarbimist

Eesti maakarja lehm on vastupidavam...

  • ... kehvematele pidamistingimustele
    • saab pidada ka kehvemates hoonetes või isegi aastaringselt õues, tuues lauta ainult lüpsile
    • s.t. et sobib hästi väikemajapidamistesse, kus pole eriti kaasaegseid loomapidamistingimusi
  • ...erinevatele nakkuslikele haigustele (leukoos jmt)
  • ....jalgade haigustele
    • praktiliselt puuduvad probleemid jalgadega 
    • EK karjast väljamineku põhjustest <2%
    • EHF väljamineku põhjustest >19%
  • ... sööda muutustele ja kvaliteedile
    • söödaenergia EK ratsioonis ei oma nii olulist tähtsust kui holsteini ratsioonis (EK suudab kasutada söödas olevat energiat piimatootmiseks efektiivsemalt)
    • EK valib hoolikalt sööta ega ahmi korraga palju (mis on suurtele tõugudele oma)ne
    • s.t. vähem ainevahetushaigusi!
  • ... suudab reguleerida piimatoodangu ja sööda suhet
    • ta ei lüpsa ennast kunagi nn. ''surnuks''
    • holstein on aretatud suure koguse piima tootmiseks ning kahjuks on aretuse käigus kängunud nn. ellujäämisinstinkt
    • s.t. et vähenenud või toitainevaesema sööda korral vähendab maakarja lehm instinktiivselt piimakogust, et säilitada vajaminevaid toitaineid ellujäämisele

Kuid kahjuks tänu oma säilinud pärilikele instinktidele ja omadustele...

  • tugev ellujäämisinstinkt, mis takistab enda ''surnuks lüpsmist''
  • tugev emainstinkt, mis hoiab tiinuse perioodil toitained eelkõige kasvavale vasikale, kui toodetavale piimakogusele

ei rahulda meie kasvavat majanduslikku survet ikka rohkem ja suuremates kogustes ja ikka kiiremalt ja kasumlikumalt toota ülisuurtes kogustes piima. 

Oma eripärade tõttu on maakarja lehm ideaalne just väiketaludele 

 

Meie õnneks on maakarja lehm  jäänud isikupäraseks ja looduslike instinktidega loomaks, ega ole muutunud tootmisvahendiks!

Meie kahjuks aga ei suuda maakarja lehm võistelda suurte  ''tootmisvahenditega'' ning seega on oht teda kaotada.