MTÜ Eesti Maakarja Kasvatajate Selts
Keskväljak 13a, Keila
76608 Harjumaa
E-post: ekselts@maakari.ee
Telefon: +372 512 1288
Miks eelistada?
Tänapäeva looduslike ressursside liigne tarbimine kahjustab kogu planeedi ökosüsteemi.
Looduslikud ressursid on piiratud ning me peame õppima neid jätkusuutlikult ja säästvalt kasutama, et vähendada enda ökoloogilist jalajälge maapinnal.
Iga kokkuhoitud % on kasuks meie keskkonna jätkusuutlikkusele. Meeles tuleb pidada, et ökoloogilist jalajälge ei võrdsustataks keskkonna saastega.
Üksikisendi ökoloogiline jalajälg arvutatakse selle järgi, kui palju põllumajandus- ja karjamaad, metsa, täisehitatud maad, merd ja energia tootmiseks kasutatavat maad tema tarbimise ja jäätmete ladustamiseks vaja läheb.
Saastamine ehk reostus on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist.
Pidevalt suurenev rahvaarv maakeral vajab suurtes kogustes toiduaineid, millega kaasneb intensiivne maakasutus ja suuremahuline loomakasvatus. Väidetavalt on üks suuremaid maaressursside kasutajaid just intensiivne põllumajandus ja loomakasvatus:
- suur veekasutus
- suur lämmastikühendite tootmine
- suurte läga- ja sõnnikukoguste tootmine
- intensiivne maakasutus loomasööda varumiseks
Eesti maatõugu veiste ökoloogiline jalajälg on ~ 20% väiksem kui teistel Eestis kasvatavatel veisetõugudel!
Sest eesti maatõugu veis on:
- väiksekasvuline, seega vajab ta…
-
vähem ruumi – vähem täisehitatud maid (laudad, sööda- ja sõnnikuhoidlad)
-
vähem sööta – vähem karja-, heina- ja söödatootmismaad
-
490kg kaaluv maatõugu lehm vajab piimatootmiseks 4,5% kuivainet kehamassi kohta ehk ligikaudu 20kg söödakuivainet päevas (umbes 20kh heina või 40kg silo)
-
700kg kaaluv holsteini tõugu lehma söödavajadus on 4,0% kuivainet kehamassi kohta ehk siis 28kg söödakuivainet päevas (umbes 34kg heina või 60kg silo)
-
- vähem joogivett – väiksem loodusressursside kasutus
- maatõugu lehma veevajadus umbes 100 – 120 liitrit ööpäevas
- holsteini tõugu lehma veevajadus 150 – 200 liitrit ööpäevas
-
- hea söödakasutusega
- omab erilist bioloogilist võimet kasutamaks maksimaalselt söödaenergiat piima tootmiseks, seega…
- väljutab vähem söödajääke sõnnikuna (20% väiksem sõnnikuhoidla, 20% väihem ammoniaagi eraldumist keskkonda)
- keeldub söömast halba sööta, seega vähem ainevahetushaigusi ja ravimite tarbimist
- omab erilist bioloogilist võimet kasutamaks maksimaalselt söödaenergiat piima tootmiseks, seega…
- uutest aretatud tõugudest
- vastupidavamad
- vähenõudlikumad
- neil on säilinud rasketes oludes ellujäämiseks vajalikud omadused:
- pikaealisus
- kõrge viljakus ja head emainstinktid
- kerged poegimised
- vastupidavus haigustele ja parasiitidele
- atraktiivne välimus
- kohanemisvõime ja hea sobivus maastikele
