Eesti maatõug on kantud 1993-ndast aastast ÜRO Toitlustus- ja Põllumajandusorganisatsiooni ( Food and Agriculture Organization of the United Nations - FAO) ülemaailmsesse ohustatud tõugude nimekirja (Domestic Animal Diversity Information System (DAD-IS)

Mida tähendab tõu ohustatus?

 

'' ...Umbes 10 000 aastat tagasi kasvatasid põllumehed veiseid, lambaid ja kitsi jätkusuutlikul viisil, mis aitasid nendel loomadel hästi kohaneda kohalike tingimustega. 

Umbes 200 aastat tagasi hakkas aga olukord tõu kontseptsiooni kujunemisega dramaatiliselt muutuma. Kõiki samast tõust pärit loomi hakati valima samade fenotüübiliste omaduste järgi... Suurendati valikusurvet, et veelgi parandada tootlikkust ilma geneetilise mitmekesisuse säilimisele tähelepanu pööramata... Kaasaegne valikumeetodite efektiivsus suurendab edukalt tootmist, kuid seda geneetilise varieerumise kadumisega. 

Paljud nn.''tööstustõud'' kannatavad nüüd aretuse all. Just nende ''tööstustõugude'' aretustega langes põllumajandustootjatele tugev majanduslik surve loobumaks traditsioonilistest põlistõugudest ning paljud neist on selle tulemusena hiljuti välja surnud. Tulemuseks on et põllumajandusloomade geneetilised ressursid on väga ohustatud, eriti just arenenud maades.

Seetõttu on oluline vastu võtta meetmeid, mis parandavad nende geneetiliste ressursside jätkusuutlikku majandamist ning ohustatud tõugude säilitamist...'' (P.Taberlet, 2018)

 

 

Iga viies kodulooma tõug on välja suremise piiril ning iga nädal kaob maailmast 1 kodulooma tõug.

Kord juba hukkunud tõug, on kadunud igaveseks.

Miks on oluline säilitada vanu  tõuge?

 

Põllumajandus, nagu kogu ökoloogiline süsteem, sõltub geneetilise mitmekesisuse kohanemisest ning regeerib pidevatele muutustele. 

  • Mida suurem on liigiline, sordiline, tõuline ja geneetiline mitmekesisus, seda rikkam on meie elukeskkond
  • Vanad traditsioonilised tõud kannavad väärtuslikke geneetilisi omadusi, mida meil võib tulevikus väga vaja minna
  • Geneetiline mitmekesisus = põllumajanduse turvalisus tulevikus
  • Geneetiline mitmekesisus kindlustab meie varade tuleviku

 

Vanade traditsiooniliste tõugude säilitamine on tähtis nii põllumajanduslikult, kui ka kultuuriliselst:

  • nad on uutest aretatud tõugudest vastupidavamad ning vähenõudlikumad
  • nad on säilitanud rasketes oludes ellujäämiseks olulisi omadusi:
    • pikaealisus
    • viljakus
    • emainstinktid
    • võime paarituda loomulikul viisil
    • kerged poegimised
    • vastupidavuse haigustele ja parasiitidele

 

  • Kaasaegne intensiivne põllumajandus ja toidutootmine soosib paari spetsiaalselt aretatud kõrge produktiivsusega tõu kasvatamist
  • Paljud treditsioonilised tõud ei suuda oma toodanguga uute tõugudega kokureerida ning nad on kaotanud oma populaarsuse ja seisavad silmitsi väljasuremisega
  • Loomade geneetilised ressursid on põllumajandusloomade arengu peamine bioloogiline kapital
  • Nad on olulised meie toiduga kindlustamiseks ning jätkusuutliku maaelu arenguks

Kuidas säilitada vanu tõuge?

 

  • See hõlmab kõiki inimtegevusi, nagu strateegiaid, plaane, poliitikat, seadusi ja meetmeid.
  • Aruka mõtlemise, kannatlikkuse ja koostöö abil võivad need põlistõud kasvada põllumajanduse väärtuslikeks osadeks.
  • Kasvatajate (eriti oluline on uute kasvatajate lisandumine) huvi nende tõugude vastu
  • Tuge kasvatajatele (nõuanded, koolitused, rahaline toetus)
  • Tõugude igakülgset propageerimist
  • Ükski tõug ei säili aga ilma aretuseta!
  • Rahvusvahelisi ja riiklikke programme ning abi

Eesti maatõu kaitse strateegiad

 

Eesti maatõu säilituse põhieesmärgid:

  •  bioloogilise mitmekesisuse hoidmine. Järjest enam väheneb tõugudesisene geneetiline mitmekesisus, millega võib kaasneda mingi geneetilise defekti ilmnemine
  • Eesti maatõu arvukuse hoidmine ja suurendamine. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb täita järgmisi ülesandeid:
  • Toetada ja koolitada maatõu kasvatajaid
  • Säilitada tõusisest geneetilist mitmekesisust
  • Säilitada eesti maatõugu kui kultuuripärandit
  • Säilitada eesti maatõule omaseid tunnuseid:
  • Nudisus ja valdavalt valkjaspunane värvus
  • Haigustele vastupidavus ja pikaealisus
  • Vähenõudlikkus, sobivus tavalistesse söötmis- ja pidamistingimustesse
  • Piima kõrge rasva-, valgu- ja laktoosisisaldus
  • Täiskasvanud lehmade keskmise kehamassi saavutamine 450-550kg

Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia

 

Euroopa Liidu (EL) riigipead leppisid 2010.aastal muuhulgas kokku, et aastaks 2020 tuleb ELis peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine (Euroopa Ülemkogu järeldused) ning liit võttis bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kohaselt kohustusi ja kinnitas oma pühendumist nende kohustuste täitmisele 2011.aastal vastuvõetud liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegias.Töötati välja ka vastav visioon 2050. aastaks 

Visioon 2050. aastaks:

2050. aastaks Euroopa Liidu bioloogiline mitmekesisus ja sellega seotud ökosüsteemi teenused – piirkonna looduskapital – kaitstakse, hinnatakse ning taastatakse asjakohaselt bioloogilise mitmekesisuse väärtusena omaette ja inimeste heaolu ja majandusliku jõukuse alusena, et ära hoida bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest tingitud katastroofilised muutused. (Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 , Brüssel, 03.05.2011 KOM(2011) 244 lõplik)

 

Eesti Vabariik on liitunud ''Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga'' ning on võtnud kohustuse ohustatud tõugude arvukuse säilitamiseks, aretamiseks ja tutvustamiseks.