Mis on tõukaitse?

 

Enamus teab ohustatud liikidest Eesti looduses, nagu näiteks lendoravad, euroopa naaritsad või merikotkad. Vähesed on aga teadlikud, et Eestis on kaitse all ka farmiloomad. Sellised põlised kodustatud kariloomad, kes ei sobitu enam hästi meie nüüdisaegsesse intensiivsesse põllumajandusse, kuid kellel on säilinud väärtuslikud geneetilised omadused.

  • Umbes 10 000 aastat tagasi kasvatasid põllumehed veiseid, lambaid ja kitsi jätkusuutlikul viisil, mis aitasid nendel loomadel hästi kohaneda kohalike tingimustega. 

  • Umbes 200 aastat tagasi hakkas aga olukord tõu kontseptsiooni kujunemisega dramaatiliselt muutuma.

  • Kõiki samast tõust pärit loomi hakati valima samade fenotüübiliste omaduste järgi...

  • Suurendati valikusurvet, et veelgi parandada tootlikkust ilma geneetilise mitmekesisuse säilimisele tähelepanu pööramata...

  • Kaasaegne valikumeetodite efektiivsus suurendab edukalt tootmist, kuid seda geneetilise varieerumise kadumisega. 

  • Paljud nn. ''tööstustõud'' kannatavad nüüd aretuse all. Just nende ''tööstustõugude'' aretustega langes põllumajandustootjatele tugev majanduslik surve loobumaks traditsioonilistest põlistõugudest ning paljud neist on selle tulemusena hiljuti välja surnud.

 

Tulemuseks on, et põllumajandusloomade geneetilised ressursid on väga ohustatud ja eriti just arenenud maades.

gallery/DNA raamatkaas

(Environmental DNA: For Biodiversity Research and Monitoring, 2018

Pierre Taberlet, Aurelie Bonin, Lucie Zinger and Eric Coissac)

Eesti maatõug on kantud 1993-ndast aastast ÜRO Toitlustus- ja Põllumajandusorganisatsiooni

(Food and Agriculture Organization of the United Nation - FAO)

ülemaailmsesse ohustatud tõugude nimekirja

Iga viies kodulooma tõug on väljasuremise piiril ning iga nädal kaob maailmast 1 kodulooma tõug. (FAO, 2013)

 

Juba kadunud tõug on kadunud igaveseks.

Vanade traditsiooniliste tõugude säilitamine on oluline nii põllumajanduslikult

kui ka kultuuriliselt:

  • nad on uutest aretatud tõugudest vastupidavamad
  • nad on vähenõudlikumad
  • neil on säilinud rasketes oludes ellujäämiseks vajalikud omadused:

              - pikaealisus

              - viljakus

              - emainstinktid

              - kerged poegimised

             - vastupidavus haigustele

                ja parasiitidele

             - vähenõudlikkus pidamis-

                ja söötmistingimustele

Vanad traditsioonilised tõud kannavad väärtuslikke geneetilisi omadusi, mida meil võib tulevikus

väga vaja minna.

 

Geneetiline mitmekesisus kindlustab meie varade tuleviku ning põllumajanduse turvalisuse.

Põllumajandus, nagu kogu ökoloogiline süsteem, sõltub geneetilise mitmekesisuse kohanemisest ning reageerib pidevatele muutustele.

Mida suurem on liigiline, sordiline, tõuline ja geneetiline mitmekesisus, seda rikkam on meie elukeskkond

Eesti Vabariik on liitunud  Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga (Convention on Biological Diversity, CBD)  Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 12. juunil 1992. aastal. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. aastal ning see kinnitati presidendi poolt sama aasta 26. mail. Sellega võttis Eesti riik endale väga suure kohustuse looduskaitselisel planeerimisel, keskkonna ja ressursside majandamisel ning nendega seotud majandussuhetel. Iga Konventsiooni osapool on kohustatud algatama bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutamise meetmete planeerimise protseduuri - tuleb arendada vastavaid või kohandada olemasolevaid poliitilisi strateegiaid ja plaane (www.envir.ee/et/rio-de-janeiro).

  • Kaasaegne intensiivne põllumajandus ja toidutootmine soosib paari spetsiaalselt aretatud kõrge produktiivsusega tõu kasvatamist.
  • Paljud traditsioonilised tõud ei suuda oma toodanguga uute tõugudega konkureerida ning nad on kaotanud oma populaarsuse ja seisavad silmitsi väljasuremisega.