Eesti Maakarja Kasvatajate Selts

alates 1920

A-osa lehmade hindamise kord

Eesti maatõugu lehma välimiku hindamise kord

Lehmade välimiku hindamise eesmärgiks on määrata lehma kehaehitus mõõtandmete alusel ja anda hinnang udarale, jalgadele ja tõutüübile 100 punkti süsteemis ning seeläbi saada võimalus parimate pulliemade valikuks. Selleks hinnatakse 1. laktatsiooni lõpetanud või vanemate lehmade  kehaehitust (tüüpi), udarat ja jalgu ning mõõdetakse ristluu kõrgus, rinna sügavus, laudja laius1, laudja laius2, laudja pikkus, kere põikpikkus rihmaga, rinna ümbermõõt ja rinnaümbermõõdu alusel määratakse kehamass. Kirjeldatakse välimikku. Lõpphinnang tüübi, udara ja jalgade üldhinde alusel antakse lehmadele kuni 100 punkti süsteemis. Keskmise üldmuljega lehmale antakse 84 punkti. Hindaja kasutab lehmade hindamisel selleks ettenähtud töölehe vorm. Kõik Tõuraamatu A ossa kantavad maatõugu lehmad mõõdetakse ja hinnatakse.

Kompleksel hindamisel (üldhinne) saadud punktid annavad hinnangu tõulehmale järgmiselt:

  • ≥ 90                        suurepärane

  • 87...89                    väga hea
  • 85…86                    hea
  • 80…84                    keskmine
  • 64…79                    rahuldav
  • ≤ 65                         halb

Komplekse hindamise aluseks on:

  • Udar                        ≤ 50 punkti
  • Jalad                        ≤ 20 punkti
  • Tõutüüp                  ≤ 30 punkti                              Keskmise üldmuljega lehmad hinnatakse 84 punkti vääriliseks

Mõõdetavad andmed (cm)

RK           ristluu kõrgus                              (mõõtekepiga)

RS           rinna sügavus                             (mõõtekepiga)

LL 1         laudja laius 1                               (mõõtesirkliga)

LL 2        laudja laius  2                              (mõõtesirkliga)

LP           laudja pikkus                              (mõõtesirklga)

KP          kere põikipikkus                        (rihmaga)

         rinna ümbermõõt                       (rihmaga)

KG         kehamass kg                                määratakse RÜ alusel

Suurepäraseks ja väga heaks hinnatud lehmal on:

  • Sügav ja lai kere, sügav ümbermõõdult südamepiirkonna ja roiete juurest
  • Laia eesjalgade vahega, kumerate roiete ja pika kehaga
  • Kael pikk ja elegantselt sulandunud kokku õlgmikuga
  • Turi terav, selg sirge ja selgete piirjoontega
  • Laudjas lai, vaagnavööde või ristluu piisava lihastikuga (lehma tagaosa tähtsuse tõttu)
  • Reied pikad, annavad tugevust kannanukkidele, seejuures ei tohi siseküljed olla kiiga jõulised (udarale vähe ruumi)
  • Roiete pikkus, kumerus ja vahekaugus on olulised keha võimsuse määramiseks ja aitavad ka hinnata piimatüüpi
  • Hinnatakse veel kaela asetust, õlgmikku puusanukke, päraluunukke
  • Halvaks hinnatud lehm on:
  • Madal, eesjalgade vahe kitsas
  • Ei ole pikki ja kindla vahega roideid

Tõutüüp   ≤ 30 punkti 

Jalad   ≤ 20 punkti 

  • Lehma keharaskus peab jaotuma jalgadele pingeta.
  • Tagajalad küljelt : vertikaalne joon peab kulgema reieliigesest, riivates kannavagu, sõra toetuspinna keskele
  • Tagajalad tagant vaates: püstjoon päraluunukist kannanuki kaudu alla sõrgade vahele. Kui see on sirge, on lehmal paralleelsed kannad, suunatuna otse ja tagasi

Jalad, mis on vastavuses nimetatud püstsirgetega, nimetatakse kuivaks ja õrnaks ning kui sõrapiire on ühtlane ja tugev, hinnatakse jalad suurepäraseks või väga heaks.

Äärmiselt otse- ja kõverkandsed, muhklikud, käsnjad ning kehvade sõrgadega jalad hinnatakse halvaks.

  

Udar   ≤ 50 punkti 

  • Udar peab olema näärmekas ja proportsionaalne, udaraveerandid ühel tasapinnal
  • Nisad ühtlased, soovitavalt paralleelsed ja ühe pikkused
  • Keskside: tugev, selge vagu udaraveerandite vahel
  • Udaraveerandid peavad olema ühtlased, tasakaalus
  • Udarapõhja kõrgus: peab asuma kannanukist kõrgemal
  • Eesudar: tugeva kinnitusega, ideaalis vanjas, proportsionaalne pikkuse suhtes ning mitte ulatuma kaugemale puusanukkidest
  • Tagaudara kinnitus: kõrge ja laialt kinnitatud

Suurepärase tasakaalu, kinnituse, sideme, nisade paigutuse ja soovitava nisakujuga udar hinnatakse suurepäraseks või väga heaks.

Eest nõrgalt kinnitunud udar, taga madal ja halvasti kinnitunud nõrk või vigastatud ligament, sügav või üldiselt tasakaalutu udar, vastuvõetamatu nisakuju hinnatakse halvaks.

Keskmine udar hinnatakse heaks

  

90…100 (suurepärane) lehm on järgmiste näitajatega:

  • Tugeva eesosaga lehm, kes saaks süüa suuri söödakoguseid
  • Vigadeta ja kompakne kehaehitus:
  • Turi terav, selg sirge ja selgete piirjoontega, lai eesjalgade vahe. Kumerad roided ja pikk keha, vaagnavööde või ristluu piisava lihastikuga
  • Tugev ristluu päraluust kõrgem, päraluunukid puusnukkidest madalamal
  • Lai laudjas asub keskel puusa- ja päraluunukkide vahel
  • Luud on kuivad ja õrnad (jalad vastavad püstsirgetele)
  • Udar näärmekas, hästi kinnitunud ja tasakaalus
  • Udarapõhi kannanukist ülalpool
  • Keskside tugev, parema ja vasaku udarapoole vahel selge vagu
  • Tagaudar kõrgelt ja laialt kinnitunud
  • Eesudar proportsionaalne pikkuse suhtes ega ulatu kaugemale puusanukkidest