alates 1920
Tänapäeva looduslike ressursside liigne tarbimine kahjustab kogu planeedi ökosüsteemi. Looduslikud ressursid on piiratud ning me peame õppima neid jätkusuutlikult ja säästvalt kasutama, et vähendada enda ökoloogilist jalajälge maapinnal.
Iga kokkuhoitud % on kasuks meie keskkonna jätkusuutlikkusele.
Üksikisendi ökoloogiline jalajälg arvutatakse selle järgi, kui palju põllumajandus- ja karjamaad, metsa, täisehitatud maad, merd ja energia tootmiseks kasutatavat maad tema tarbimise ja jäätmete ladustamise jaoks vaja on.
Väidetavalt on üks suurimaid saastajaid ja ressursside kasutajaid põllumajandus ja eelkõige intensiivne loomakasvatus:
suur veekasutus
suur lämmastikühendite tootmine
suurte läga- ja sõnnikukoguste tootmine
intensiivne maakasutus loomade sööda varumiseks
sest ta on...
Eesti kuulub Maailma Looduse Fondi (The World Wide Fund for Nature (WWF)) aruannete järgi ökoloogiliste võlglaste hulka - meie jalajälg on tunduvalt suurem meie ala bioloogilisest suutlikkusest. Keskmise eestlase ökoloogiline jalajälg on 6,4 globaalset hektarit ehk üle kahe korra suurem kui ta olla võiks. Meist eespool on vaid Araabia Ühendemiraatid, USA, Kuveit, Taani, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada ja Norra.
Tõug / vanus aastates | < 3 aastat | 6 aastat | 8 aastat | 10 aastat | >12 aastat |
Eesti maatõug | 22,0% | 15,4% | 8,3% | 1,5% | 2,6% |
Eesti punane | 31,4% | 11,6% | 5,1% | 1,3% | 0,6% |
Eesti holstein | 42,6% | 9,6% | 2,9% | 0,5% | 0,2% |
Eesti karjades olevate lehmade vanus (% kogu karjast) 2019.a. (EPJ)
Meeles tuleb pidada, et ökoloogilist jalajälge ei võrdsustataks keskkonna saastega.
Saastamine ehk saastus ehk reostamine ehk reostus on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist.