Eesti Maakarja Kasvatajate Selts

alates 1920

Miks eelistada? 

Tänapäeva looduslike ressursside liigne tarbimine kahjustab kogu planeedi ökosüsteemi. Looduslikud ressursid on piiratud ning me peame õppima neid jätkusuutlikult ja säästvalt kasutama, et vähendada enda ökoloogilist jalajälge maapinnal.

Iga kokkuhoitud % on kasuks meie keskkonna jätkusuutlikkusele.

Üksikisendi ökoloogiline jalajälg arvutatakse selle järgi, kui palju põllumajandus- ja karjamaad, metsa, täisehitatud maad, merd ja energia tootmiseks kasutatavat maad tema tarbimise ja jäätmete ladustamise jaoks vaja on.

Väidetavalt on üks suurimaid saastajaid ja ressursside kasutajaid  põllumajandus ja eelkõige intensiivne loomakasvatus:

  • suur veekasutus

  • suur lämmastikühendite tootmine

  • suurte läga- ja sõnnikukoguste tootmine

  • intensiivne maakasutus loomade sööda varumiseks

Eesti kuulub Maailma Looduse Fondi (The World Wide Fund for Nature (WWF)) aruannete järgi ökoloogiliste võlglaste hulka - meie jalajälg on tunduvalt suurem meie ala bioloogilisest suutlikkusest. Keskmise eestlase ökoloogiline jalajälg on 6,4 globaalset hektarit ehk üle kahe korra suurem kui ta olla võiks. Meist eespool on vaid Araabia Ühendemiraatid, USA, Kuveit,  Taani, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada ja Norra.  

Eesti maatõugu veiste ökoloogiline jalajälg on ~20% väiksem kui teistel eesti veisetõugudel,

sest ta on...

  • väiksekasvuline, seega vajab...

    • 20% vähem ruumi - vähem täisehitatud maad (laudad, söödahoidlad)

    • vähem sööta ja seega ka vähem karja-, heina- ja söödatootmismaad: 

      • 490kg maatõugu lehm vajab piimatootmiseks 4,5% KA kehamassi kohta ehk ligikaudu 20 kg söödakuivainet päevas (umbes 24kg heina või 40kg silo)

      • 700kg holsteini lehm vajab piimatootmiseks 4,0% KA kehamassi kohta ehk ligikaudu 28 kg söödakuivainet päevas (umbes 34kg heina või 60kg silo)

    • vähem joogivett - väiksem loodusressursside kasutamine

      • maatõugu lehma veevajadus ~100-120 liitrit ööpäevas

      • holsteini lehma veevajadus   ~150-200 liitrit ööpäevas

  • hea söödakasutusega

    • omab erilist bioloogilist võimet kasutamaks maksimaalselt söödaenergiat piima tootmiseks

      • väljutab vähem söödajääke sõnnikuga, seega ~24% väiksem sõnnikuhoidla ja 24% vähem ammoniaagi eraldumist keskkonda

      • keeldub söömast halba sööta, seega oluliselt vähem ainevahetushaigusi

  • pika elueaga

    • saab täiskasvanuks alles 5-6 aastaselt (peale 3-ndat poegimist). Sellise vanuse juures on enamus ülearetatud suuretoodangulisi piimalehmi juba ennast tühjaks lüpsnud ning karjast välja saadetud.

    • eesti maatõugu lehmade keskmine vanus 2019. aastal oli 5 aastat ja 4 kuud

    • eesti punast tõugu lehmade keskmine vanus 4 aastat ja 9 kuud

    • eesti holsteini lehmade keskmine vanus aga 4 aastat 2 kuud

Eesti karjades olevate lehmade vanus (% kogu karjast) 2019.a. (EPJ)

Tõug / vanus aastates

< 3 aastat

6 aastat

8 aastat

10 aastat

>12 aastat

Eesti maatõug

22,0%

15,4%

8,3%

1,5%

2,6%

Eesti punane 

31,4%

11,6%

5,1%

1,3%

0,6%

Eesti holstein

42,6%

9,6%

2,9%

0,5%

0,2%

Meeles tuleb pidada, et ökoloogilist jalajälge ei võrdsustataks keskkonna saastega.

 

Saastamine ehk saastus ehk reostamine ehk reostus on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist.